Watch videos with subtitles in your language, upload your videos, create your own subtitles! Click here to learn more on "how to Dotsub"

Tõde vähist_4

0 (0 Likes / 0 Dislikes)
Mida me üritame selles dokumentaalfilmis öelda, on et terve meditsiinitööstus on kaaperdatud. Kui lennuk kaaperdatakse, siis ei ole see piloodi süü. Samamoodi ei ole arsti süü et meditsiinitööstus on kaaperdatud. Fakt, et farmaatsiafirmade ainus eesmärk on teenida raha, ei tähenda, et isikud kes töötavad farmaatsiafirmades oleks süüdi. See pole müügiesindajate ja teiste töötajate süü. Me tahame, et mõistaksite, et me ei süüdista neid. Probleem on selles, et SÜSTEEM on katki. Raha on see, mis juhib meditsiinitööstuse liidrite otsuseid, mitte inimeste tervis, kes nende tooteid tarbivad. Suurte farmaatsiafirmade ainus eesmärk on aktsionäride kasum. Need on börsiettevõtted, ning nende lõpptulem on lõpptulem. Meie reisimise käigus oli meil privileeg kohtuda inimestega, kes on varem töötanud farmaatsiaettevõtetes Kuid siis kui nad said aru, et Suure Farma peamine eesmärk on raha tegemine, mitte inimeste tervis, loobusid nad mõlemad tööst. Ma kuulsin meie koosolekutel ning Raekoja koosolekutel, et ainus eesmärk on et aktsionärid oleks õnnelikud. Ja ma mõtlesin: "Ma ei taha teha aktsionäre õnnelikuks. See ei ole meie eesmärk. Me tahame lahendada suuremaid probleeme kui et vaadata, kui palju raha liigub aktsionäride taskusse." 2011 aastal leidsin ma juhuslikult dokumentaalfilmi , mille pealkiri mind köitis. Selle nimi oli: "Dying to Have Known". See oli üks dokumentaal Gerson teraapiast. Ma mäletan, kuidas ma seda vaatasin. Ma justkui läbisin erinevaid faase. Esiteks ma mõtlesin: "Millest nad küll räägivad?" Nad rääkisid inimestest, kel oli viimase staadiumi vähk ning neil oli kuhugi minna ja nad jäid ellu. Ma mõtlesin: "Ma ei ole iial kuulnud sellest." Niisiis ma vaatasin filmi edasi ja farmaatsiaettevõtte esindajana, on doktorid meid hästi treeninud, et me kasutame tõenduspõhist meditsiini. Tõenduspõhist meditsiini... Niisiis ma vaatan edasi ning mõtlen: "See kõik kõlab väga hästi, kuid millised on nende tõendid?" Filmis jõuti ühe arstini, mu meelest oli see Hiina, kus nad kasutavad Gerson teraapiat, ma mäletan, kuidas arst istus enda dokumentide riiuli ees. Intervjueerija ütles talle: "Vali mõned dokumendid." Arst hakkas sahtleid avama, kus olid patsientide haiguslood, tõendid. Tõendid. Niisiis ma mõtlesin: "Wow. Kuidas see on võimalik, et on olemas tõendid?" Siis hakati dokumentaalfilmis rääkima Max Gersonist ning sellest kuidas tema ravimeetodeid maha suruti. Ja siis - ma mäletan et istusin diivani serval ja tundsin nagu oleks mult plaaster pealt ära sikutatud, uskumatuse tunne oli sel hetkel. Kogu mu elu – mu ema oli meditsiiniõde – me kasvasime üles arstikabinetis ja hooldushaiglas. Mul ei olnud aimugi. Ma töötasin haiglas, ma olin phlebotomist. Ma töötasin laboris. Meditsiin oli mu elu. Ma olin lihtsalt shokeeritud, väga mõjusal viisil koheselt. Koheselt see muutis mu elu. Niisiis, ma tahtsin seda teemat uurida, aga ma kartsin, et mu uurimus lükkab selle ümber. Ma mõtlesin: "See on väga võimas, kuid seda on raske uskuda." Ma hakkasin uurima ning tundsin ennast imelikult. Ma tundsin nagu ma oleks üksi. Ma käisin iga päev tööl meditsiinitööstuses ja mõtlesin: "Kas nad teavad seda? Kas nad teavad, mida mina tean?" Tara Mann tegi midagi imetlusväärset - ta teenis suuri summasid töötades suurte ravimifirmade jaoks. Kuid kui ta mõistis et nad ei ravi inimesi, vaid hoopis kahjustavad neid, ta tuli sealt ära. Seejärel Tara ja ta abikaasa Steve algatasid mittetulundus ettevõtte Cancer Crackdown. See on üks heategevusorganisatsioonidest, kellele meie tiim hea meelega annetab. Tara mainis Gerson teraapiat. Episood 8 me saame rohkem teada Gerson teraapiast, nii et vaadake kindlasti seda osa. Aga vahepeal kuuleme me tsitaate arstidelt absurdist ja ülbusest, kuidas üritatakse inimesi petta ning neile peale sundida ravisid, vastu nende tahtmist. Kui ma ütlen teile: "Te peate seda tegema," mis on väga tüüpiline ütlus tavameditsiinis, "Te peate seda tegema." Selles lauses on sees ülbus. "See on see, mida sul on vaja." Võttes arvesse inimkogemuse keerukuse, on arvamine, et mina tean mida sina vajad, väga ülbe. See on väga tavaline tavameditsiinis, väga tavaline. "Te peate seda tegema, ja kui te ei tee seda, siis ma sunnin teid. Ma lasen kellelgi teid sundida." Sedasi tehakse, me teame seda. Kui keegi ei vali enda lapse raviks teatud rada, siis me leiame kellegi, kes sunnib teid selleks, sest see on see, mida te vajate. Oh Jumal, milline ülbus. Milline hiiglaslik ülbus. John Rappaport on selle kõige õigemini nimetanud: "teaduslik totalitarism." Mu meelest on see termin väga hea. Mõned ütlevad selle kohta "meditsiini fashism." See tähendab et niinimetatud teadus, mis tegelikkuses on korporatsioonide poolt juhitud võltsteadus, on peale surutud meile kõigile, rikkudes totaalselt Ameerika Meditsiini Liidu eetikakoodeksit, mis ütleb, et patsiendile tuleb anda valik. Patsienti tuleb informeerida. Nad räägivad informeeritud nõusolekust. See peaks olema meditsiinipraktika eetika sammas USAs ning tegelikult kõikjal maailmas. See on meilt röövitud. Lapsevanematele öeldakse: "Te PEATE enda lapse sellele ravile allutama, meeldigu see teile või mitte." See on inimõiguste, inimväärikuse, lapsevanema õiguste ränk rikkumine igal tasemel. Vanemad peavad teadma ning nad peavad olema valmis selleks, et kui ühel hetkel nende laps saab vähi diagnoosi ning te ei soovi, et talle keemiaravi tehtaks, peate te olema valmis põgenema. Sest kui te ei põgene, siis nad tulevad ja võtavad teie lapse ära. Kas Chris Wark liialdas? Kas riigi juhtkond tõesti tuleb ja võtab teie lapsed? Ma olen elukutselt farmatseut, ma olen praeguseks praktiseerinud juba 20 aastat. Kui mu tütar sai vähi diagnoosi 3 aastat tagasi, me otsustasime, et terve vähiravi on suur ja barbaarne, ning et väljavaated on väga piiratud. Ma vist sattusin sinuga kokku sel ajal. Edu prognoos oli vähem kui 20%, amputatsioon oli peaaegu vältimatu. Kui paistetus algas, siis me tegime esimese vea. Me läksime kiirabisse. Sel hetkel ma mõtlesin: "Kui neil ei ole märkimisväärset edu sellega... ma arvasin eetilisest vaatepunktist, et kui sa ei suuda väga palju teha, siis sa ei peaks väga palju tegema. Ma mõtlesin niimoodi. Ma ei arvanud, et nad hakkavad rakendama selliseid agressiivseid meetodeid, et läbi suruda. Sel hetkel oli arst - jällegi, oleneb kes sulle satub – meil oli põikpäine arst, kes arvas et tal on kõik vastused, ning kes ei hoolinud meie seisukohtadest. Nad võtsid Selena kinni Neil olid relvastatud valvurid sel hetkel, sest nad teadsid, mida mina mõtlen. Relvastatud valvurid olid ruumis. Nad teadsid, et ma tahtsin teda ära viia enda valitud haiglasse. Haiglasse, mis oleks andnud talle võimaluse elada normaalset elu hiljem. Nad tulid juristidega ja ütlesid: "Kui te ei allkirjasta nõusolekut, siis me võtame lapsehooldusõigused teilt. Sa kaotad oma lapse lapsehooldusõigused." Lõpuks ütles kohtunik: "Teie ei ole ekspert, onkoloog on." Et pole midagi mida tema saaks teha ja lapse hooldusõigus läks riigile. Nii et nad võtsid Selena hooldusõiguse. Jah. Seejärel nad alustasid agressiivset keemiaravi. See on dokumenteeritud. Nad teadsid seda, aga nad jätkasid keemiaga. Ma arvan, et iga täiskasvanu oleks öelnud: "Kuulge, mu käe seisund halveneb iga doosiga, mis te annate. Mu haav aina suureneb." Ma anusin arsti. Mul ei olnud võimalik sel hetkel saada isegi teist arvamust, sest riigil oli hooldusõigus. Ja ma ei saanud minna arsti juurde ja öelda: "See on vale, te peate vaatama." Sest nad ei rääkinud meiega - meil ei olnud hooldusõigust. "Te ei ole seaduslikud hooldajad." Sul ei ole enda lapse hooldusõigust. Ei. Illinoisi osariigil oli. Niisiis ma palusin arsti. Ütlesin: "Tüdruku käsi ei pea sellele ravile vastu." Iga kord tuli seepeale umbes 8 valgekitlit ruumi, nad vaatasid kuidas ta haav muutub üha suuremaks ja suuremaks iga doosiga. Ükskõik kui palju ma neid ka ei anunud – nad ise ka nägid – lõpuks muutus haav nii suureks ning nakatus MRSAga. Ja see haav muutus kohutavaks. See oli nii jubeda kujuga, et isegi ei usu, et see on inimese käsi. See riknes ajaga. Lihtsalt uskumatu. See oli tema jaoks kohutav. Traumajärgne stress tema jaoks. Ja kindlasti ka meie jaoks. Lõpuks oli vaja käsi amputeerida. Sel hetkel – 6 kuud peale amputeerimist – ei olnud meil ikka veel tema hooldusõigust. Praegu meil on tema hooldusõigus. Meil oli parim kindlustus ja minu arvates on see halvim mis võib juhtuda. Kui sul on parim kindlustus, siis see tähendab, et kõiki ravimeid, mida see kindlustus katab, ka kasutatakse. Lõpuks olin ma olukorras kus ma oleks saanud ta oma kindlustussepingust välja jätta – riik ei maksnud selle 2,2 miljoni dollari eest. Sel hetkel, kui saad teada diagnoosi, ähmub kõik. Energia lahkub su kehast, oled šokis. See on trauma ja sa lihtsalt vaatad üksteist ning ei tea mida öelda. Ma helistasin enda bossile. Ma pidin osalame messil sel päeval ja ma ütlesin: "Me saime just halvad uudised." Aga pärast esimest kuud, kui me olime seda ka teiega jaganud, tegime me otsuse - kuna vähk oli juba nii kõvasti vähenenud ja remissioonis, nagu nad meile ütlesid – me ütlesime: "Olgu, teate mida? Suured tänud abi eest, rohkem me seda ei vaja. Me ehitame tema keha üles looduslike vahenditega, pärast seda kui vähk ja pool tema süsteemidest olid "keemiaga töödeldud", keemiliselt puhastatud, me anname talle looduslikke häid asju ja vaatame kuidas ta keha sellele vastab." Haiglale see ei meeldinud. 3 päeva pärast koputati meie uksele väga valjult ja agressiivselt. Ma mõtlesin: "See ei kõla meie tuttavate moodi. Keegi ei koputa nii." See kõlas nagu oleks saapaga löödud. Ma läksin ust avama ja seal oli lastekaitseamet. Nad ütlesid: " Haiglast helistati. Te võtsite enda lapse ravilt maha ning te peate ta tagasi ravile tooma koheselt." Ma ütlesin: "Tegelikult me lõpetasime selle ravi juba. Me jätkame teise raviga." Ma olen lapsevanem. Ma isegi lugesin Alaska põhiseadust. Vanematel on juriidiline õigus otsustada, kuidas nende lapsi ravitakse. Aga mida ma ei teadnud, pole vahet, mis põhikiri ütleb, tegelikkuses on laps riigi eestkoste all. Lastekaitseasutustega võeti ühendust kuna arstide arvates raiskasime me aega. Nad tahtsid, et ma alustaksin keemiaravi nädal aega pärast seda kui mu biopsia analüüs tehti Hartfordis. Nad tulid sisse ja võtsid mu, sest ütlesid, et ma pean saama keemiaravi. Mida sa mõtled kui sa ütled "nad võtsid su"? Nad sisenesid mu majja oktoobris Halloweeni paiku ning nad ütlesid et ma pean nendega minema. Kes on "nad"? Lastekaitse töölised. Nad päriselt tulid su koju ja võtsid su... Jahh. Umbes 12 politseipatrullautot piirasid mu kodu ja kvartalit ning nad tulid mu koju ja ütlesid, "Me peame minema." Mu ema ei olnud kodus. Ma peitsin ennast enda kapis üleval korrusel, sest ma ei teadnud, mis toimub. Kas sa olid üksinda kodus? Jah. Ma helistasin nuttes enda emale ja ta tuli koheselt koju, mis oli ümbritsetud politsei ja lastekaitse töötajate poolt. Pärast seda kui olin olnud umbes 2 nädalat haiglas, käinud kohtutes ja kohtunike juures, said nad orderi, mille alusel nad võivad mind sundida keemiaravile. Sel hetkel olin ma haiglas. Ma ei saanud palatist lahkuda. Mu ukse taga istus valvur. Ma ei tohtinud helistada. Ma ei tohtinud emaga kontakteeruda. Ühel hommikul nad lihtsalt tulid, sidusid mu voodi külge ja tuimestasid mu operatsiooni jaoks. Päriselt, sest selleks et keemiaravi saada, peab olema kanüül naha all. Sellepärast on mul arm. Ja sa ei tahtnud seda kanüüli. Ei, sest ma ei tahtnud keemiaravi ning mõte sellest, et mulle pannakse mingi objekt naha alla, oli vastik, Nad tulid tuppa, et sisestada lahus, ma ütlesin "Ei." Nad kutsusid ametnikud ja valvurid ja personali palatisse. Nad tõid rihmadega voodi ning sidusid mu sinna kinni kätest ja jalgadest. Üks naine tuli ja torkas süstla mulle kaela, et mind uinutada. Järgmine asi mida ma tean, on et ma ärkasin üles taastuspalatis. Ma tahaksin teada, kuidas see erineb natsi Saksast, mil inimesed viidi koonduslaagritesse, et nendega eksperimenteerida ja sundida neid tegema teatud asju? Mina ei tea, mis vahe on. See, et me elame USAs, vabaduse maal, vapruse maal? Kas selles on erinevus? Minu jaoks on üllatav, et terve USA rahvas ei tea sellest, ja põhjus miks nad ei tea, on see, et tõde uinutatakse meedia abil. Keegi ei taha sellest rääkida. Aga see, mis toimub, ei ole erinev sellest mis tehti Saksamaal või kui inimesi vägistatakse ja röövitakse. Minu jaoks on see sama asi. See on vastuvõetamatu. See ei ole kooskõlas vaba ühiskonna põhimõtetega. Ja ausaltöeldes tuleks arstid ja haiglatöötajad, kes selliseid tegusid teevad – seovad inimesi kinni ja sunnivad keemiaravi peale lastele – arreteerida. Nad peaks minema vangi täpselt nagu see teine onkoloogia arst, kes veedab 45 või 50 aastat vangis praegu. Kui inimesed lasevad riigivõimul endale ette öelda, milliseid toite suhu panna ja milliseid ravimeid enda kehasse viia, siis nende hinged on varsti sama halvas olukorras nagu nende hinged, kelle üle valitseb türannia. Kuigi ma tahaks kogu au selle fraasi eest endale võtta, on see Thomas Jeffersoni ütlus 250 aastat tagasi. Me rääkisime koonduslaagritest. Need on ümbritsetud aiaga. Kui keegi proovib põgeneda moodsa koonduslaagri tarade vahelt, nende vahelt mis hoiavad vähipatsienti tavaarusaama kastis, keemiaravi kastis, siis patsiente hakatakse jahtima. Kui palju on kohtulahendeid maailmas, kus vanemate hooldusõigus on ära võetud sellepärast, et vanemad on valinud loodusravi keemiaravi aediku asemel? See on sama asi. Selle mõõde on sama – kas laps sureb koonduslaagris või leukeemiasse, mille on tekitanud keemiaravi mürgistus. Vanemad kaotavad lapse. Perekond kaotab tuleviku. See on meie jutu sügavam mõõde. Samad huvigrupid – meditsiini investeeringute ärid – on minevikus üha uuesti ja uuesti tõestanud, kui halastamatud nad on. Nad on ikka meie ümber ja üritavad meid lollitada. Nad ütlevad: "Uskuge meid." Miks me peaks? Kui meil ei ole julgust, et ennast vabaks kiskuda, siis ei toimu edasiminekut ühegi haiguse ravis. Üks olulisim haigus farmaatsiatööstuse ja investeeringute äri jaoks - haigus, mida on äri eksisteerimiseks kõige rohkem vaja, et olla stabiilne, et sidustada süsteem – on vähk. Nad saavad lubada edasiminekut osteoporoosis, millega vähendatakse luude murdumisi, ilma et see mõjutaks nende tuleviku eksistentsi. Nad saavad lubada edasiminekuid väiksemate haiguste ravis, et peita enda põhiäri. Aga nad ei saa lubada et vähk kaoks või seda mõistetaks kui haigust, mida saab ennetada ja ravida. Palju aega tagasi alustasid nad, mida ka Dr. Niedzwieki mainis, hirmutamisega. Tegelikult on selle taga rohkemgi. See on psühholoogiline sõjarelv inimkonna vastu, mida farmaatsiatööstus juhib vähi abil. Sõnumit, et vähk on surmaotsus, on vaja hoida selleks, et kogu investeerimise tööstus saaks eksisteerida. Suure Pharma jaoks võib olla vähk vajalik, et investeerimistööstuses rahad liiguks, aga meie eesmärk (The Truth about Cancer) on vastupidine. Me tahame vähi välja juurida alatiseks. Sellepärast me teiega neid tõdesid jagamegi. Võib-olla on neid tõdesid raske uskuda, aga need on tõesed. Kas teie arvamus vähist on muutunud? Ma loodan et on, sest enamik inimesi arvab et vähk on surmaotsus. Meie sõnum on vastupidine. Vähk ei ole surmaotsus. On olemas lootus. Minu nimi on Pamela Kelsey. Mul diagnoositi pankrease vähk 1975. aastal. Mulle öeldi et mul on aasta kuni poolteist elada, kõige rohkem, kui ma teen keemiaravi, ilmselt koos kiirituse ja muude tavaravimeetoditega. Ma otsustasin mitte seda teha pärast seda kui olin leidnud infot Mehhiko kliiniku kohta ning ma otsustasin nende programmi kasuks. Ma arvasin et mu elu on läbi, kuid see oli minu jaoks liiga vara- ma olin kõigest 34 aastane. Me olime abikaasaga just asutanud firma "Leading Estates of the World." Me reisisime üle maa. Me nägime maailma kõige kaunimaid kinnistuid ning nautisime seda ettevõtet väga. Ma kirjutasin ja kujundasin ajakirja. Me olime väga õnnelikus suhtes ja ma tahtsin lahendust. Ma olin alati proaktiivne - kui oli probleem, siis kavatsesin selle lahendada. Niisiis mu sõber... mul olid kohutavad valud, jubedad kohutavad valud. Ma olin vahelduva eduga voodis umbes aasta madala veresuhkruga, kõhuvaluga, ja siis olukord muutus hullemaks. Ma tundsin nagu mul oleks nuga rinnus. Niisiis, mu sõber ütles: "Mul on üks sõber, kes sai terveks mitteopereeritavast käärsoole vähist. Ta läks Mehhiko kliinikusse ja ta on juba 5 aastat vähist vaba." Mina ja mu abikaasa ei raisanud aega. Me sõitsime Mehhikosse ja Me käisime arstlikus kontrollis. Ma olin ikka veel väga närvis, aga me rääkisime sealsete patsientidega. Seal oli umbes 40 patsienti sarnaste lugudega. Mul hakkas tekkima lootus ja kindlus, et see võib olla midagi mis toimib. Ma võtsin rohud koju- tooniku ja toidulisandid. Ma olin väga usin, lausa fanaatiline, pidamaks kinni dieedist ning tegemaks kõike mida arst ütles. Ja aasta jooksul.... nad ütlesid mulle et 3 kuu jooksul hakkab mu enesetunne paranema. Umbes 3 kuu pärast lakkasid mu valud. Mu migreenihood ei olnud nii sagedased ja intensiivsed. Ja samm haaval, kuu kuu haaval lakkasid mu kõhuvalud. Ma hakkasin toitu seedima ja tundsin end paremini. Aasta pärast ei olnud mul enam pankrease vähki. Ma olin üllatunud, sest ma teadsin, et väga vähesed jäävad pankrease vähiga ellu. Aastate jooksul....ma ei tea kedagi kes oleks elanud nii kaua kui mina. 2011 oli meie elus järgmine olukord. Ma läksin kliinikusse. Ma olin olnud suure stressi all. Meil oli olnud palju väljakutseid. Niisiis ma läksin kliinikusse kontrolli ning ei oodanud midagi ebameeldivat. Ma lihtsalt tahtsin, et arst aitaks mind mu stressiga. Stress ei mõjunud mulle hästi. Ma läksin St. John haiglasse. Nad tegid CT skanneeringu ja avastasid maksas 3,9 sentimeetrised kolded. Need olid tumedad alad, seega maksa kasvajat ei saanud välistada. See tähendas, et koe tihedus oli omane vähile. Ma tulin koheselt Mehhiko kliinikusse, kus mulle tehti uus CAT skanneering, mis kinnitas, et mul on vähk. Mul oli 22 kollet maksas ning nad alustasid minu ravi. Ma tundsin ennast pimestatuna- ma olin olnud ilma vähita kümneid aastaid ja nüüd oli mul see kohutav diagnoos. See oli väga üllatav minu jaoks, sest pankrease vähk oli palju valusam. See oli väga salakaval. Mul üldine enesetunne oli lihtsalt halb ja natuke oli valus. Nad palusid mul 3 kuu pärast tagasi tulla. Ma ei suutnud oodata nii kaua. Ma tahtsin tagasi minna varem, et vaadata, mis on toimunud. Ma läksin tagasi 2,5 kuu pärast ja kõik, väljaarvatud 3 kollet, olid kadunud. See oli uskumatu tunne. Nad ütlesid, et 50% minu maksast oli olnud koldeid täis. Seega 50% minu maksast oli haige ja vähikudedega, ja siin ma olen, vaid kolm väikest täppi mis alles jäänud. ja mõne aja pärast tehtud uuring näitas, et seal ei ole enam vähki. Ma olen enda info kohaselt kõige kauem elav pankrease vähi seljataja, ja ma olen elus ja terve 40 aastat hiljem. Arstid on kinnitanud, et mu kehas ei ole enam jälgegi vähist. Ja ma olen õnnelikkus ise, sest ma tean, et see ravi töötab ning ma tean, et kui ma oleksin läinud tavameditsiini teed, siis ma ei elaks. (rääkides Liz Jonasega) Bob ja mina võlgneme enda elu sulle ja su õele. Sa oled oma õe elutööd edasi kandnud. Su õde kolis Dallasest siia ja elas üle palju. Tal oleks olnud teine elu, kuid ta oli pühendunud. Siin on kokkuvõte esimesest episoodist. Te olete näinud südantlõhestavat tõde sellest, miks vähk nii jõuliselt levib. Ja miks need valeravid on kanda kinnitanud. Ma loodan, et see ajaloo tükike aitab teil mõista, miks asjad on nii nagu need on. Te nägite shokeerivaid otsuseid Nürnbergi kohtus, kus kõige alatumaid kuritegusid ülistati, ja see kuri juhtum avas lüüsiväravad pettusele, mis viis süsteemi loomiseni, mille eesmärk ei ole haigusi välja ravida, vaid pigem võimendada neid, levitades valesid lahendusi lõputu rahalise kasu nimel. Te olete näinud arste, keda selle asemel, et kiita ja ülistada nende kangelaslike tegude eest patsientide ravis, kiusatakse taga, laimatakse, ähvardatakse. Mõnedel juhtudel ka hävitatakse nende patsientide haiguslugusid, suletakse praksiseid, mõistetakse vangi, sunnitakse riigist põgenema, tekitatakse nende perekondadele südamevalu tagakiusamisega lojaalsuse eest oma eesmärgile. Te olete näinud lapsi, keda on sunnitud keemiaravile vastu nende tahtmist ja nende vanemate tahtmist, olenemata nende ekspertiisi tasemest või nende valitud loodusliku, tõestatud raviprotokolli efektiivsusest. Olete näinud tõendeid, et korruptsioon, ahnus, sundimine, pettus ja hirm on vahendid, mille abil on loodud süsteem, mis jätab inimesed segadusse ja hirmule selle asemel, et anda neile väge. Hea uudis on see, et me oleme võitnud lahingu sinu elus - sa oled saanud teada tõest. Nagu ma ütlesin: "Tõde teeb su vabaks." Ma olen väga õnnelik, et sa oled seda kogenud, ning et läbi sinu saavad ka sinu lähedased teada tõe vähist. Ma tean, et te tundsite lootust ja vaprust kuulates vähi seljatajate lugusid, kes on valinud loodusliku ravitee, ning on hakkama saanud vägiteoga, millest tavameditsiini ravimeetodid ei ole kuulnudki. Kas pole imeline näha elusaid tõestusi? Minu südant soojendavad jalule seatud elud. Ma loodan, et teile meeldis sellest kõigest teada saada. Ja kuigi nendest tõdedest kuulmine võib olla raske, toob see meid vähi keskse tõe juurde: vähk EI OLE surmaotsus. Selle tõe valguses saate te kinkida endale selle hetke väärtuslikuma kingituse, milleks on rahu. Rahu, mis tekib siis kui saad hirmust vabaks. Te ei pea elama hirmus. Te SAATE ennetada ja võita vähki 100% looduslikult. Me saime täna väga palju informatsiooni. Ma loodan, et te õppisite sellest palju. Mina õppisin väga palju reisides ja kogudes seda informatsiooni. See info, need tõed, mida me täna jagasime on põhjapanevad järgneva 8 episoodi jaoks. Ma ei jõua järgmist episoodi ära oodata, rahvas. Me reisime Austraaliasse ja õpime arstilt ning vähi seljatajatelt, mida nad tegid, et vähki ravida looduslikult. Me õpime eeterlikest õlidest ja nende rollist, mitte ainult vähi ennetusel vaid ka vähi ravis. Me saame teada midagi huvitavat hormoonide kohta ning nende rolli kohta diagnoosimisel, ennetusel ja vähiravil. Aga järgmise episoodi suurim tegija on rinnavähk. On käimas rinnavähi kuu ning on liikvel palju valesid ja pettuseid, mis on seotud rinnavähi diagnoosi ja raviga. On palju tõdesid, mis ei ole üldsusele teada. Me avastame need järgmises episoodis.

Video Details

Duration: 33 minutes and 1 second
Country:
Language: English
License: Dotsub - Standard License
Genre: None
Views: 48
Posted by: meelis on Dec 4, 2015

Tõde vähist_4

Caption and Translate

    Sign In/Register for Dotsub above to caption this video.