Watch videos with subtitles in your language, upload your videos, create your own subtitles! Click here to learn more on "how to Dotsub"

Tõde vähist_11

0 (0 Likes / 0 Dislikes)
On olemas kaks moodust, kuidas inimesed lasevad end ära lollitada: nad usuvad seda, mis ei ole tõene; või keelduvad uskumast seda, mis on tõene Tõde vähist. Globaalsed otsingud Esimene episood: Keemiaravi ja ravimimonopoli tegelik ajalugu Tere tulemast vaatama dokumentaalfilmi "Tõde vähist. Ülemaailmsete külalistega" Mina olen saatejuht Ty Bollinger Mõned teist on ilmselt näinud meie eelmise aasta dokumentaalfilmi "The Quest for the Cures", mille raames reisisime läbi Ameerika. Intervjueerisime arste, teadlasi, teadureid ja vähihaigeid, et teada saada, kuidas nemad ravivad vähktõbe. Vaid tänu vaatajate toele on meil sel aastal olnud võimalik reisida üle maailma, ning teha üle 100 uue intervjuu tipp-teadlastega, uurijatega, arstidega ning vähihaigetega, kes ennetavad, ravivad ja võidavad vähktõbe. See, mida just nägite, on vähem kui pool kõikidest intervjuudest, mida võite näha järgmise 9 päeva jooksul. Miks asuda ülemaailmsele otsingule vähi tõeliste raviviiside leidmiseks ja teha seda dokumentaalsarja? Võite küsida: miks olen nii huvitatud vähktõve tõeliste ennetus-ja ravimeetodite leidmisest? Kas te teadsite, et ligi 50% inimestest, kes täna elavad, puutuvad kokku vähiga? Kas teadsite, et üks neljast mehest sureb vähki ning et üks viiest naisest sureb vähki? See statistika annab paljudele headele inimestele põhjuseid, miks otsida vastuseid. Aga need ei ole need põhjused, mis panid mind otsima tõeseid vastuseid vähi küsimustele. Las ma räägin, miks mina pidin alustama seda seiklust Minu jaoks sai kõik alguse suurest kaotusest. Tegemist on vana haavaga, mis tekkis 20 aastat tagasi, kuid mõnikord tundub, nagu see oleks juhtunud alles eile. Ma kaotasin enda ema ja isa vähile. Tegelikult küll vähi valeravile. Kaotasin veel 5 lähedast pereliiget vähile ja niinimetatud vähiravile. Kui mu lähedased surid, olin ma vihane ja tegutsemisvõimetu leina tõttu. Ma ei näinud, et sellest, mis oli juhtunud, oleks saanud midagi head välja tulla. Ma tundsin, et nende elud olid raisatud. Ning et mu naiselt, minult ja lastelt on varastatud hinnalised tulevikumälestused. Aga sel hetkel, kui minu kirjutatud raamat vähiravist sattus kellegi kätte, kes otsis elupäästvat informatsiooni vähi kohta, muutus kõik. Ma mõistsin esimest korda, et minu ema ja isa elu ning surm olid olnud tähtsad. Alles eelmisel aastal kulmineerus kõik, mida olime teada saanud, dokumentaalfilmis "Quest for the cures" ja edasiruttavalt "The Truth about Cancer: Global Quest". Ma teadsin, et see projekt nõuab rohkem energiat, ressursse, aega, raha ja pisaraid kui miski muu, mida mu naine Charlene ja mina oleme iial teinud. Ning oli väga raske jätta oma kallis naine ja lapsed ning aeg-ajalt ma kahtlesin, kas see ülemaailmne tõeotsing on neid ohvreid väärt. Aga Charlene oli esimene, kes ütles, et ma pean minema. Ma võlgnen selle missiooni enda kallile naisele - ta oli minu lootus, kui ma olin alla andmas, ta oli minu usk, kui ma vaevu suutsin püsti püsida. Ta oli kingitus Taevalt... ja ta siiani on. Natuke ka minu lastest. Reegel, mille missiooni käigus isana õppisin: ära kunagi jäta oma lapsi välja. Meie vanim tütar, Byonna, on hoolas töötaja ning seiklushimuline. Ta armastab loomi, õues olla ning lihvida taskunao kasutamise oskusi. Brycel on eriline huumorimeel, kõrge väärtushinnangute süsteem, ta austab oma vanemaid ning talle meeldib sport, korvpall. Tabital on koomiline naer, ta hoolitseb õrnalt väikse õe eest ja armastab loomi ning printsessiks riietumist. Ning viimaks meie noorim, Charity, kellele meeldib kõige enam emme ja issi külge klammerduda ning mängida suure õe Tabitaga. Kallid lapsed ja suurepärane naine on mulle õpetanud, et elu eest tasub võidelda. Niisiis on aeg asuda teekonnale, rännata maailma piirkondadesse rohkema varustusega, kui suudame käsitseda. Võimalusega, et võimud peatavad meid. Seda juhtus muide rohkem kui üks kord. Tegeleda varustuse ülesütlemise, oma meeskonna ja iseenda tervise ja turvalisusega. Suurem isiklik väljakutse minu jaoks oli teadmine, et iga päev taaskülastan ema ja isa kaotust, ja asjad, mida oleksin võinud teha, kui oleksin neist varem teadnud, mis oleksid võinud nende elud päästa. Ja siiski sunnib see valu mind edasi. Mu isa on mu kangelane, ma olen kindel, et ta oleks uhke selle üle, mida teeme. Varsti saate teada maailma juhtivate arstide käest, millised on parimad vähiravi meetodid ja protokollid, mis ei kahjusta teie tervist. Te kuulete ja kogete asju, mida te ei usuks, kui te ei oleks vaadanud seda dokumentaalfilmide sarja, näinud teaduslikke ja dokumenteeritud tõendusi selle kohta, et loendamatud inimesed on elusad tunnistajad sellele, et on olemas tõelised vastused kardetud vähktõve kohta. Pange ennast valmis tõeliselt elumuutvaks kogemuseks, kui asume teele 9-päevasele otsingule, et leida tõesed vastused vähi kohta. See on dokumentaalfilm "Tõde vähist. Globaalsed otsingud". Me reisisime läbi terve maa, selle elupäästva informatsiooni kogumiseks, et saaksime teid teadmistega jõustada. Palun, öelge enda sõpradele ja perele, et nad vaataks meid järgneva 9 päeva jooksul. See informatsioon on elutähtis. Doktor Ivans Kalvins, 2015 Euroopa Meditsiinipreemia finalist, seletab miks. Arvutused näitavad, et uuel generatsioonil (praegusel generatsioonil), igal teisel mehel ja igal kolmandal naisel tekib see haigus - vähk. Ühel kahest mehest ja kolmest naisest, kes on praegusel ajahetkel elus, tuleb rinda pista vähiga. See on see põhjus, miks meie, "Tõde vähist" filmi loojad, oleme nii kirglikud enda missioonil harida, paljastada ja väljajuurida vähk alatiseks. Tundsime, et inimeste harimiseks on oluline koguda kokku palju viimase aja informatsiooni vähi ennetuse ning ravi kohta. Selleks reisisime terves maailmas. Intervjueerisime üle 100 uue eksperdi rohkem kui 20 erinevast riigist. Inimeste harimine tõe osas seisneb suures osas valede paljastamises. Seepärast esimeses episoodis paljastame valesid tänapäevase meditsiini ajaloo ning vähiravi kohta. Seega, pärast 9 episoodi vaatamist, mis kajastavad tõde ning paljastavad valesid, astume koos sammu lähemale vähi lõplikule välja juurimisele. Aga las ma esitan ühe küsimuse. Kas on võimalik harida kedagi milleski, mille kohta ta ei tea midagi? Meditsiinidoktor Jonathan Wright: Meile anti tervelt üks tund toitainete kohta. Üks terve tund. Nelja aasta jooksul meditsiinikoolis. Nad ütlesid: "On olemas vitamiin A, ja B1, ja B2, ja C, ja D, ning et need on tähestikulises järjekorras, et saaksite nende kohta uurida." Nad tutvustasid meile mõnda põhifakti. Me saime terve tunni toitainetest. Aga kui palju teid õpetati toitumise kohta meditsiinikoolis? Ma tean, et Ameerikas ei õpetata seda pea üldse. Jahh, mitte väga palju. Peaaegu mitte üldse. Isegi meditsiinikoolis ei õpetata midagi toitumisest. On eluliselt väga tähtis mõista ajalugu, kui soovime aru saada põhjustest, miks tänapäevane meditsiin on nii ravimikeskne. See ei ole sellepärast, et patentidega naftapõhine meditsiin on parim. See on sellepärast, et monopoolne meditsiin loodi rohkem kui 100 aastat tagasi. Sõna "doktor" tähendab tegelikult õpetaja, seega doktorid peaksid õpetama ja harima enda patsiente. Kuid kahjuks, ainuke asi mida doktoritele õpetatakse meditsiinikoolis, on kuidas määrata ravimeid. Meile õpetati tunde ja tunde, kuidas kasutada patenteeritud ravimeid, mis teatavasti kirjutatakse retseptilehe peale. See on molekul, mida on võimalik patenteerida, mis tähendab, et seda ei leidu looduses, sest ei ole võimalik patenteerida ainet, mis leidub looduses ning seda meie õpetataksegi. Sest nad ei saa palka inimeste harimise eest. Nad saavad palka retseptide kirjutamise eest. Ja teate mis- võite ette kujutada, et ravimite ümber käiv lobitöö kannab hoolt selle eest, et see nii oleks. Kui meditsiinikoolist astub välja arst, siis ta on ajupestud, sest meditsiinikoolis on liiga palju professorite subsideerimisi, kes saavad palka ravimifirmadelt. Seega professor ei õpeta kunagi tudengitele :"Proovige C vitamiini." Vaid räägivad neile uusimatest ravimitest. See on disainitud iseloomulikult. Rohkem kui sajand tagasi olid fondid, (Carnegie ja Rockefeller Foundations) mis kavandasid õppekava läbi grantide ja stipendiumite. Kas teid huvitab, mida Dr. Joseph Mercola mõtles, kui ta mainis et Carnegie ja Rockefeller Fountations kavandasid meditsiinikoolide õppekavad rohkem kui sajand tagasi? Ta viitas 1910 aasta Flexneri raportile, millest me rääkisime enda eelmises dokumentaalfilmis. Juhul kui teil on see oluline informatsiooni tükike puudu, siis siin on lühikokkuvõte. Kui me tahame muuta suunda, kuhu me oleme teel, me peame teadma, kus me oleme olnud. Selleks on tähtis ajalugu tunda. Nagu vanasõna ütleb: "Need, kes ei tea minevikku, hukkuvad seda korrates." Ma ei pea rohkem seletama. Te saate aru et kui raha tuleb allikast, mil on lõpptulemuse suhtes omad huvid, siis juhtub see, et lõpptulemus saab olema selline, nagu doonor seda soovib, põhimõtteliselt. See on probleem. Ja see saab alguse eelmise sajandi algusest, mil Rockefeller Group ja Carnegie Group tulid kokku ning otsustasid et nad "reformivad" meditsiinilise hariduse Ameerikas. 1800 aastate lõpus ja 1900 aastate alguses, 20ndal sajandil, õpetati meditsiinikoolides palju erinevaid asju Olid olemas homöopaatia meditsiinikoolid. Olid naturopaatia koolid, olid eklektilised taimetarkusel põhinevad meditsiinikoolid. Niisiis oli kõik see olemas. Ei olnud üht ja ainust teed. Ühel hetkel Rockefeller ja Carnegie Foundations huvitusid ühe õige tee loomisest. Kuidas nad seda tegid? Nad võtsid haridussüsteemi enda kätte ning lõid meditsiinilise monopoli ellimineerides konkurendid patenteeritud naftapõhise hariduse abil. See on kirjas Flexner raportis 1910. Abraham ja Simon Flexner palgati seda raportit kirjutama. See oli ette määratud, tellitud aruanne. Ei ole üllatus et aruande alusväide oli, et meditsiinikooli asutamine oli liiga lihtne ning et enamik koole ei õpetanud õiget meditsiini. Las ma tõlgin teile. Need loodusravi kolledzid ei propageerinud piisavalt keemilisi ravimeid, mida tootsid Carnegie ja Rockefeller. AMA, kes hindas erinevaid meditsiini valdkonnas tegutsevaid kolledzeid, võtsid enda ülesandeks rünnata ja sulgeda suurimad ja tuntuimad homöopaatia kolledžid. Carnegie ja Rockefeller alustasid koheselt nende meditsiinikoolide toetamist sadade miljonite dollaritega, kus õpetati ravimipõhist meditsiini. Muide, pärast raha annetamist ütlesid annetajad: "Me oleme teile andnud suure hulga raha, ning me teame et te kasutate seda õigesti. Aga kas teil on midagi selle vastu kui meil oleks enda esindajad teie juhatuse hulgas. Selleks et olla kindel- selleks et näha, kuidas meie raha kulutatakse?" Tegelikult oli see raha saamise tingimuseks. Niisiis vastas ülikool: "See sobib meile. Me oleme kindlad, et ükskõik keda te soovitate, on adekvaatne oma tööks." Niisiis nad alustasid hariduskeskuste juhatuste täitmist inimestega, kes otseselt olid rahastajate palgal. Kui see oli saavutatud, nihkusid ülikoolide õppekavad ja õppekeskused täielikult farmakoloogiliste ravimite poole ning see on sedasi säilinud tänaseni. Ettearvatavalt koolitasid need koolid, kes said rahastust, paremaid arste. Või oodake. Võib-olla ma peaks hoopis ütlema tunnustatud arste? Rahastuse saamise vastutasuks pidid koolid õpetama kursuseid, mis olid ainult ravimipõhised, ning ei rõhutanud loodusravi. 1925. aastaks oli üle 10 000 herbaatiku meditsiiniturult välja söödud. 1940. aastaks oli üle 1 500 kiropraktiku kohtusse kaevatud süüdistatuna šarlatanluse praktiseerimises. 22st homöopaatia meditsiinikoolist, mis õitsesid 1900ndatel jäi alles vaid kaks aastaks 1923. 1950 aastaks kõik homöopaatia koolid olid suletud. Lõpuks, kui arst ei olnud lõpetanud Flexneri poolt heaks kiidetud meditsiinikooli ning omandanud meditsiinidoktori kraadi, siis ta ei leidnud enam tööd. See on põhjus miks meditsiinidoktorid on tänapäeval nii tugevalt kallutatud sünteetiliste ravimite teraapiate poole, ning nad teavad väga vähe, kui üldse midagi, toitumisest. Tänapäeval on kogu meditsiinivaldkond kallutatud farmakoloogiliste ravimite poole, mida on võimalik patenteerida ning mis toovad suuri kasumeid tootjatele. Järgmine samm on see, et kõik mis tuleb loodusest, arvatakse välja, ja see on see, kus me arvame et suurem osa lubadusi on peidus. Looduses leiduvad väga keerukad ühendid ravimtaimedes, taimedes, puudes, seemnetes ja muus sarnases. Mõned inimesed tunnevad et see on põhjusega nii. Analüüsides kõike ning teades ajalugu, saame me teadlikuks et meditsiiniline elukutse on tegelikult farmakoloogilise tööstuse sülekoer ning et enamik arste ei tea et see nii on. Nad ei tea ajalugu. On ülioluline, et me teaksime ajalugu kui me soovime vastata küsimusele: "Miks on tavameditsiin nii ravimikeskne?" Põhjus pole selles et patenteeritud petro-keemiline meditsiin oleks parem. Põhjus on meditsiini monopoolsus, mis loodi rohkem kui 100 aastat tagasi. Ja teine aspekt on raviplaanide monopoliseerimine. Ainult farmakoloogiline, tavameditsiin on meditsiin, mida ametlikult tunnutatakse ja heaks kiidetakse. Ja inimestel, kes soovivad leida teistsuguseid lahendusi, on probleemid ravikindlustusega ja muude asjadega. Niisiis raviplaanide monopol on samuti üks viis kuidas kaitstakse ja kasvatatakse seda äri. Kas te olete märganud, et kui välja tuleb uus ravim ja nad hõiskavad: "ülimenukas ravim", siis nad ei räägi, et see ravib vähki. Ei räägi, et see on ülimenukas tervise jaoks. Nad räägivad vaid kui palju raha see sisse toob ja asi on alati selles. Nähtavasti on suure osa tervishoiu esmane eesmärk raha tegemine. Kui selle juures juhtumisi tehakse ka midagi head, siis on see tore. Kuid esma-eesmärk on raha. Väga vähesed teavad et farmaatsia tööstuse sünni taga on vaid käputäie inimeste kaalutletud otsused siitpoolt ja sealtpoolt Atlandi ookeani, nad nägid haiguste taga turgu ning ehitasid selle mõtte ümber suurima investeerimis-tööstuse. Niisiis, vähk on vaid üks element selles kirjeldamatus äris, kus haigused tähendavad turgu. Kõik, mida tänapäeval on näha farmaatsiatööstuse ümber- hiiglaslikud kasumid, võimetus ravida haigusi, propaganda sõda, mis üritab näidata et haiguste ravis tehakse edusamme. kõik see tuleneb sellest et tegemist on ärimudeliga, investeerimistööstusega, mis õitseb tänu haiguste jätkumisele ning uute haiguste valla laskmisele. Jah, tavameditsiin on äri. Just nagu igal teisel äril, on ka sellel eesmärk kasvatada äri ja elimineerida konkurents, ja säilitada monopol. 1913 lõi Ameerika Meditsiiniliit koguni osakonna, mida nad nimetasid propaganda osakonnaks ning selle põhiülesanne oli elimineerida šarlatane. Aga mis asi on šarlataanlus? Ameerika esimene President, George Washington suri aadrilaskmise tulemusel- see oli tolle aja aktsepteeritud ravipraktika. Ignaz Semmelweisi nimetati šarlataniks sest ta soovitas arstidel enne operatsiooni käsi pesta. Tänapäeva arste, kes ei kasuta keemiaravi, peetakse šarlatanideks. Kuid väga vähe inimesi teab keemiaravi ajalugu ja selle algetest. Keemiaravi avastati 1940ndatel Itaalias, kui sõjalisel missioonil lasti lämmastik-sinepigaasi õhku. Surmajärgsetel lahkamistel selgus et seda gaasi sisse hinganud inimestel lümfotsüüdid langesid. Seepeale tuli mõnedel arstidel idee: "Kui kellelgi on leukeemia või lümfoom, mil lümfotsüüte toodetakse liiga palju, Saab neid näite maha suruda andes neile sinepigaasi." Seega keemiaravi alged on hoopis- sinepi gaasi kasutamise juures. Kuigi see kõlab shokeerivalt, esimesi keemiaravi toimeaineid...ja isegi mõnede tänapäeval kasutatavate keemiaravipreparaatide toimeaineid, valmistatakse sinepigaasist, mida kasutati Maailmasõdades, et tappa sõdureid. See seletab miks mitmed inimesed, kaasaarvatud mina, ei taha kunagi tegemist teha keemiaraviga. See on lihtsalt liiga kuradi mürgine. Ja see pole mitte ainult minu seisukoht. Tuleb välja et 90% onkoloogidest ei raviks ennast keemiaraviga. On tehtud uuring, mis väidab et 90% arstidest, eriti onkoloogidest, ei määraks seda ravi, mida nad määravad enda patsientidele, enda naisele või lapsele. Mida see meile ütleb? Kui arst ei läbi ilmselt sama ravi, miks siis peaksid sina? 1971 kuulutas President Nixon välja sõja vähile, kuid kas me oleme seda sõda võitmas, teades et 90% onkoloogidest ei kasutaks seda ravi ise? Kas vähitööstus on täna lähemal kui tol hetkel, leidmaks vähiravi? Miks see igavene sõda kestab? Üks põhjustest miks see sõda jätkub on raha, mida tehakse selle sõja käigus. See puudutab ravi, niinimetatud ravi, mida kasutatakse vähiravis. Nimelt keemiaravi ja kiiritust. Keemiaravi teatavasti kasutab inimkonnale teadaolevalt kõige mürgisemaid toksiine, ja neid toksiine müüakse meile teatavasti kui aineid, mis tapavad vähirakke. Aga need ained tapavad, hävitavad ka terveid rakke ning kahjustavad organeid, mis muudab vähist tervenemise peaaegu võimatuks, imeks. Ja sellele lisaks, ained mida kasutatakse vähi ravis, tekitavad vähki. Seega, vähi ravi või ohjamise asemel, tekitatakse vähke juurde. Päris huvitav, eks? Võib-olla on üks põhjus, miks 90+ % onkolooge ei kasuta ise tavaravi, nagu näiteks keemiaravi, selles et see tegelikkuses TEKITAB vähki? Kuulame Dr. Veronique Desaulniers`i, kes tervendas enda ema ja iseenda rinnavähist. Ta räägib Tamoxifen`ist, mida kasutatakse kõige enam rinnavähi ravis. Tamoxifen on ravim, mis määratakse enamikule naistest kui neil on rinnavähk. Aga patsientidele ei öelda, et see on klassifitseeritud kui kantserogeen Ameerika Vähiliidu poolt ja ka Maailma Tervishoiu Organisatsiooni poolt. Kas on mõistlik anda naistele kantserogeenset ravimit, mis põhjustab vähki teistes kehaosades selleks et "ennetada" vähki? Päris šokeeriv, eks? Tamoxifen, mis on enim välja kirjutatud ravim rinnavähi korral, tegelikult tekitab vähki. Aga teised keemiaravi ravimid? Kas Tamoxifen on ainus? Hinnatakse, et 2020 aastaks on pool kõikidest vähijuhtumitest Ameerikas meditsiiniliselt tekitatud- ravimite või radiatsiooni poolt. Seega meditsiin muutub suurimaks vähi tekitajaks Ameerikas. Tegelikkuses ei tee vähk inimestele liiga. Statistiliselt sureb 42-46% vähihaigetest kahheksiasse, mis tähendab et kaotatakse proteiine ja lõpuks kogu oma lihasmass. Niisiis, 58-54% vähihaigetest ei sure kaheksaisse. Nali on, mis tegelikult ei ole naljakas, et ülejäänud haiged surevad ravi tagajärjel. Teisisõnu, tegelikkuses keegi ei sure vähki. Kui mõelda asjade üle: kui patsiendi immuunsus surutakse alla ja neil on vähk, siis mis tegelikkuses juhtub? Maksa puudulikkus, neeru puudulikkus, pneumonia, sepsis- aga kõik need haigused on tavaliselt seotud ka keemia- ja kiiritusraviga. Ma läksin San Fransisco praksisesse onkoloogina koos teiste onkoloogidega, kes olid hakanud märkama, et pika-aegsete ellujääjate nimekiri on üsna lühike. Ma hakkasin lugema kirjandust- 5 aastat pärast keemiaravi on ellujääjate protsent ainult 2,1%. Me teame et 97% inimestest, kes läbivad keemiaravi, surevad 5 aasta jooksul. See uurimus avaldati 2004 Clinical Oncology ajakirjas. Vähiravi arstid ise ütlesid seda. Kuidas ma tean, et see uurimus on tõene? Tegemist oli suuremahulise uurimistööga epidemioloogide poolt, kes ise on arstid. Ma intervjueerisin selle uurimistöö juhti 6 kuud tagasi ja küsisin: "Kas see on siiamaani nii? See artikkel avaldati 2004." Ta vastas: "See on absoluutselt nii ka täna, nagu see oli 2004. aastal...ja võimalik et olukord muutub hullemaks." Kui nad ütlevad meile, et keemiaravi on meie ainuke võimalus, siis on see esimene vale, mida te kuulete. Siis tehakse lõikus. Teine vale on: "Me saime kõik kätte." Ei ole võimalik kõike kätte saada, kui keskendutakse kasvajatele. Lihtsalt ei saa. Vähk on ilmselt juba metastaseerunud. Operatsioon paiskab selle laiali. Kiiritus- on tõestatud et see ei tapa tüvirakke, vaid tõstab nende arvu. Me kuuleme alati: "Vähk tuli tagasi." See ei tulnud tagasi. Sellest ei saadudki lahti. Aga keemiaravi ei ole mitte ainult uskumatult ebaefektiivne, see on ohtlik aine. Vaatleme keemiaravi. Keemiaravi- jah, see võib tappa vähirakke, võimalik. See võib tappa IGAT rakku. Siin on minu jaoks probleem keemiaraviga. Kui ma näen kedagi käsitlemas keemiaravi, läbi viimas keemiaravi, siis ta peab kandma kaitserüüd ja kindaid... ja nad ei katsu seda, sest see on mürgine. Siis kuidas antakse seda inimesele, kes on juba haige? Kas see on loogiline? Kui küsida seda 3 aastaselt lapselt, siis ma vean kihla et 90% 3-aastastest lastest saaks aru. "Kui see näib ohtlik, siis ei tohiks seda katsuda." Nii on. See on nagu napalmi kasutamine kui on sipelgate probleem. Jah, sipelgatest saab lahti, ilmselt, aga sellega hävitad ka kõik teised eluvormid, ka muru, hävitad terve ala selleks et saada lahti sipelgatest. Samamoodi saavad ka normaalsed terved rakud kehas hävitatud, kui teha keemiaravi. Terve mõistuse seisukohalt, kas on loogiline valida teraapia- võtame näiteks kiirituse. Valida teraapia, mis on teadaolevalt ohtlik igas olukorras- Kui murrad jala või käe, lähed haiglasse ja sulle tehakse röntgen. Ukse peal on pealuu ja sääreluud, on standardne kolmnurkne kiirituse ohumärk hoiatuseks. Miks on seal hoiatussildid? Ütle mulle. Sest see on kahjulik. Ja kuidas see on kahjulik? See kahjustab DNAd. See kahjustab DNAd, ja mis on selle tagajärg? Võimalik vähkkasvaja. Bingo! Niisiis, miks me peaksime ravima vähki millegagi, mil on väga suur tõenäosus põhjustada vähki? Tundub tõesti rumal ravida vähki keemiaravi või kiirituse abil, mis tegelikult PÕHJUSTAVAD vähki, kas pole? Aga arstid peavad seda tegema. Tegelikult, kui nad ei määra keemia- või kiiritusravi, siis nad kannatavad. Nad võivad isegi enda arsti litsentsist ilma jääda. Oli üks hea arst, kes lubas kasutada mõningaid loodusravimeid kui lapsevanemad nende kohta küsisid. Aga ta ei saanud neid ise välja pakkuda, kui ma küsisin miks, siis ta ütles: "sest siis ma kaotan enda töö." See tähendab et onkoloogid on siin ja paljudes muudes riikides väga piiratud protokollidega. Nad ei ole vabad pakkumaks head raviplaani. Nende raviprotokollid piiravad neid. On olemas palju arste, kes päriselt tahavad aidata inimesi. Aga on levinud hirm et kui nad võtavad omaks alternatiivsed filosoofiad, siis hakkavad nende endi kogukonnad neid põlgama ja diskrediteerima. See on strateegia, mida kasutatakse et suruda maha seda tüüpi infot. Kui sul on kümneid miljardeid dollareid, siis ei ole piire, milliseid kavalaid ja kõrgetasemeliseid tehnikaid kasutada selleks et manipuleerida massidega. Kalifornias on onkoloogidel seadusevastane soovitada integratiivset raviplaani. Kas tõesti? Nad ei tohi öelda: "Pöörduge integratiivse meditsiini poole." Kahjuks riskivad arstid Ameerikas, Austraalias ja Inglismaal enda arstilitsentsiga, kui nad soovitavad midagi erinevat kuldsest standardist, mis on keemiaravi ja kiiritus. Minu meelest need ravid on mittetoimivad. Me teame et keemia ja kiiritusravi põhjustavad vähki, mida nad peaks ju tegelikult ära hoidma. Kui vaadata teatud keemiaravimite infolehti, nagu näiteks Doxorubicin, on näha et võimalik kõrvalmõju on leukeemia. Doxorubicin on üsna populaarne keemiaravim. Absoluutselt. Ja nagu sa juba tead, viimased uuringud Harvard Meditsiinikoolis ja UCLAs näitavad et keemiaravi tegelikult stimuleerib vähi tüvirakke, mis on algrakud millest uued kasvajad välja arenevad. Uuriv ajakirjanik Laura Bond just mainis fakti et keemiaravi stimuleerib vähi tüvirakke.

Video Details

Duration: 28 minutes and 21 seconds
Country:
Language: English
License: Dotsub - Standard License
Genre: None
Views: 48
Posted by: meelis on Dec 3, 2015

Tõde vähist_11

Caption and Translate

    Sign In/Register for Dotsub above to caption this video.